Psühhopaadi juurde tagasi?!

Mõtlesin pikalt, kas kirjutada sellest või mitte. Nüüdseks olen jõudnud järeldusele, et ma lausa PEAN kirjutada. Mäletate lugu tüdrukust, kelle puhul rõõmustasin, et ta võttis hoiatust kuulda, et on vägivaldse mehe otsa sattunud? Arvake ära, ta on tagasi… Lisaks on see mees mind nii Facebookis kui ka Instagramis ära blokeerinud, kuigi ma ei ole aru saanud, mis selle point on, kuna mind tegelikult selle mehe tegemised absoluutselt ei huvita, lihtsalt naisest on kahju ning võitleks rind kummis ta eest iga kell!

Aga just sellepärast ma otsustasin ikkagi selle postituse teha, et juba Sulle eos, kullakallis tüdruk, anda märku, et ükskõik, kui suur häbitunne peaks sul olema, enesesüüdistamine, siis sa võid absoluutselt ALATI mulle kirjutada ning ma ei mõista sind hukka, mitte-mitte-mitte kunagi!

Tõenäoliselt nägi see leppimine välja midagi sellist, et mees kirjutas, et ikkagi igatseb naist, tema ei ole varem midagi sellist kellegi vastu tundnud, v-b tunnistas oma mineviku vigugi, aga vot see on see tüdruk, kelle pärast ta on valmis muutuma. Bla-bla-bla… Ma olen lihtsalt nii kohutavalt palju juba nende meeste lubadusi kuulda/lugeda saanud aasta jooksul, mil ma olen olnud siis „kogemusnõustaja.“ Siiamaani ei tea veel ühtegi meest, kes oleks selle lubaduse PÄRISELT ellu ka viinud. Kui olengi mõne naise käest mingi aja pärast küsinud, kuidas tal läheb, siis olen vastuseks saanud, et ta ei muutunud… Vot.

Aga see teema pani  mind mõtlema, miks, me naised, ei armasta end piisavalt palju? Miks me oleme nõus leppima halva suhtega vaid sellepärast, et kellegagi koos olla või saada vastu katkist armastust? Miks me ei väärtusta iseend? Sellises suhtes sa kaotad iseend ära ning seda tehakse nii kavalalt, et sa ei saa sellest arugi. Näiteks alguses:

1) Keelatakse sul su hobidega tegeleda, eriti nendega, kuhu on kaasatud teised meesterahvad;

2) Tahetakse kogu tähelepanu pidevalt endale ehk proovitakse eemaldada sõbrannadest, perest, sest oma mehest peab VAID piisama;

3) Hakatakse nõudma asju, mille puhul ise kahtled, kas see on ikka normaalses suhtes okei või mitte;

4) Suureneb armukadedus, kontrollivajadus naise üles, kus ta on, mis ta teeb, kui mees on ära, võiks naine ikka kodus korralikult olla…

Need punktid on vaid jäämäe tipp ja see oleks see koht, kus oleks kõige õigem aeg jalga lasta, AGA „ta on ju nii hea,“ „tegelikult ta armastab mind,“ „ta ju saab oma vigadest aru ja lubab muutuda,“ „mu tunded ta vastu on nii suured, et ma ei suuda,“ „ma ise käitun ka vahel halvasti ja olengi väärt seda halba kohtlemist,“. Mõned näited, mis enda vägivaldsest suhtest meenuvad ning millega end veel sügavamale auku tõmmatakse. AGA see HETKELINE HEADUS, see nn mesinädalate periood, on vaid selleks, et hoida naisest kinni, et ta ei jookseks ja lähedastest eemale hoidmine on selleks, et nad ei üritaks naist panna ratsionaalselt mõtlema.

Ühesõnaga selle postituse mõte on ka see, et kui sa näed, et kellestki saab ohver või sina oled praegu see ohver, kes on jälle tagasi läinud, siis tea, et Sul on tegelikult toetajaskond olemas, Sind mõistetakse ja tahetakse aidata ning seejuures lase end ilma süümepiinadeta aidata!

Olge hoitud!

Teie Merli