Lugu naisest, kes karjus oma FB seinal appi...

Öeldakse, et iga heategu saab karistada. Ka käesoleva loo puhul. Eks mulle endale maksab ka kätte, et tahan alati kõiki aidata ja olen valmis kohe barrikaadidele minema, et õiglus võidaks! Seekord tegelikult võitiski, aga ohver. Ohver ise kirjutab mulle nüüd pikki tekste, kui paha Eesti riik on...

Usun, et olete kursis viimase aja sündmustega, mis siin järjest välja on tulnud (see konkreetne lugu siin blogis ei ole nendega seotud). Sildarud, jalgpallitreener jpm. Mul on nii üle mõistuse hea meel, et julgetakse aina enam rääkida, mis õudusi on pidanud lapsed, ema, noored tütarlapsed läbi pidanud elama. Aga veel õudsem on ühiskonna reaktsioon. Appi, apppii, mis ühiskonnas me elame?! Mis õigustused ja paljud veel NAISTERAHVASTE POOLT?! Et tulebki ära kannatada, et laps oligi ise süüdi, et peksa sai, 14.aastane neiu ise tahtis seksi, mis tal viga on, miks alles nüüd räägitakse, miks siis vaikis. Oot-oot, midaaa??! Aga millal siis veel, kui oled täiskasvanud, saad lõpuks aru, et see, mis sinuga tehti, ei olnud normaalne ning sa tahad hoiatada teisi.

Aga nüüd siis selle loo juurde tagasi, mis ajendas mind praegu kirjutama. Ma olen inimest kuulanud, nõustanud, tegin ka ise politseisse avalduse koos kuvatõmmistega tema FaceBooki seinalt, kuidas ta kirjutab, et vägivallatseja tõttu on haiglasse sattunud, kui palju on teda löödud, kui palju on ta peale karjutud, tema asju lõhutud jpm.

Täna sain kirjad, kuidas ollakse prokuröri peale pahane, kuidas ollakse uurija peale pahane, kuidas tema edaspidi hakkab propageerima, et ükskõik, mis, ärge helistage politseisse. Nimelt, RIIK RIKKUS tema mehe elu ära. Ta sai kriminaalkaristuse kehalise väärkohtlemise eest, ta jäi tööst ilma, kaotas oma maine.

Mina tahaks aga hoopis riiki kiita! Kui palju on juhtumeid, kus siunatakse, miks riik midagi ei tee, naine on maha löödud, kõik teadsid, aga keegi midagi ette ei võtnud. Nüüd võeti, väga tõsiselt võeti. Uurija helistas ka too aeg minu avalduse peale, rääkis minuga ning tundus, et ta siiralt tahab ohvrit aidata, aga ohver ise kaitseb oma meest, kuigi oma FB lehel avalikult karjub appi.

Jällegi, endal selline lähedane kokkupuude, kuidas vaatamata kõigele ikkagi naisterahvas vägivalda õigustab, et "ta tegi seda vaid purjus peaga", "ta on hea õpetaja", "ta muutus kriminaaluurimise aeg", siis ma üldse ei imesta, et meie ühiskonnas on endiselt nii palju, kes õigustavad füüsilist, seksuaalset, vaimset ja majanduslikku vägivalda.

Lihtsalt kahju, väga kahju ja tekitab tunde, et see, mille nimel nii mina kui ka tegelikult paljud riigiasutused igapäevaselt vaeva näevad, et ohvreid aidata, nõustada, mõista, et need, kes päriselt tahavad aidata, midagi muuta, on nende töö nii mõttetu...