Vägivallatseja-kas kolkaküla joodik või tavakodanik meie seast?

Vägivald on inimõigusi kahjustav probleem, mis piirab inimeste õigust elule, vabadusele, turvalisusele, väärikusele, vaimsele ja füüsilisele puutumatusele ning mittediskrimineerimisele. Vägivald põhjustab suuri kannatusi nii ohvrile kui tema lähedastele; vägivald tekitab kahju ühiskonnale (suurenenud ravikulud, vähem töövõimelised inimesed, inimeste elukvaliteedi langus jne). Uuringud näitavad, et vägivald kipub korduma ja vägivallaringist välja pääseda on keeruline. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks või selle pealtnägijaks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas – kas ohvri või vägivalla toimepanijana. (VÄGIVALLA ENNETAMISE STRATEEGIA AASTATEKS 2015–2020)

Nagu paljud juba teavad, siis mul on oma naiste toetusgrupp ja huvi pärast või õigemini jällegi teadlikkuse tõstmiseks, küsisin naiste käest, mis ametikohtadel nende vägivallatsejad töötavad.

Tulemus on teie ees:
1) Reisilennuki (Boeing 747-800) piloot/kapten

2) Teedeehitaja (tööd teeb mustalt)

3) Ehitaja

4) Töötu üliõpilane

5) Autoremondimees (töötab mustalt)

6) Avaliku sektori spetsialist
7) Avaliku sektori vanemspetsialist

8) Avalik sektor juhtivspetsialist

9) Töötu
10) Töötu
11) Väärtpaberiturukaupleja

12) Laulja

13) Kirurg

14) Transport, keskastme juht

15) Toidukuller
16) Piimatoodete komplekteerija Soomes

17) Ettevõtja kinnisvarasektoris

18) Ventilatsiooni paigaldaja
19) "Taksofirma omanik", kellel ametlik sissetulek puudub

20) Ostujuht logistikafirmas

21) Kirjanik, ametlikult töötu

22) Keevitaja
23) DJ
24) Tööline ekskavaatori peal

Ehk siis siit joonistub minu meelest väga hästi välja läbilõige ühiskonnast. Ei ole vahet, kas mees on töötu, nn tavaline tööline või juht, lähisuhtevägivallatsejaid on igal ametikohal.

Siinkohal panen kõikidele lugejatele südamele, et märgake inimesi enda kollektiivis, perekonnas, sõprade seas. Kõik need mehed on kellegi töökaaslased, sugulased, sõbrad, tuttavad. Neis inimestes on tegelikult olemas silmapaistvad ohumärgid, mida me ei pruugi tähelegi panna, aga kui me oskaks rohkem märgata, julgeks rohkem sekkuda, siis on jällegi meie ühiskonda võimalik paremaks muuta.

Nagu ka Vägivalla ennetamise strateegias 2015-2020 on välja toodud, et "vägivald on suurel määral õpitud käitumine, mille inimene omandab, jälgides oma peret või  keskkonda laiemalt. Vägivalda soodustab see, kui ühiskonnas on piisavalt neid, kes aktsepteerivad vägivalla kasutamist, ning vähe neid, kes julgevad vahele astuda. Seega on vägivalla ennetamisel oluline osa ümbritseval keskkonnal (millised sotsiaalsed ja kultuurilised normid on ühiskonnas) ja selle mõjul inimeste käitumisele. Naistevastase vägivalla vähendamiseks on vaja murda soostereotüüpe ja muuta kehtivaid soorolle. Näiteks sooline ebavõrdsus ja normid, mis toetavad vägivalla käsitlemist pere siseasjana, vähendavad võimalusi, et ohvrid vägivallast rääkida julgeksid, ja takistavad ohvriks langenuil abi otsida. Muutes inimeste hoiakuid, võime omakorda mõjutada inimeste käitumist ning igapäevapraktikaid.

Ma siiralt usun, kui ühiskonnas suureneb dialoog teemal, kui vale on vägivald, siis see ehk raputab natukegi vägivallatsejaid ja nad muudavad oma haiglast mõttemaailma, et suhtes on võimalik vägivallaga saavutada kõike, mida nad heaks arvavad. Neile on väga tähtis, mida teised neist arvavad ja nad on valmis selle nimel ka pingutama, et nende maine kuidagi kahjustada ei saaks ning ehk kasvõi see hoiab järgmise peksu ära, kui juba neil on eos see teadmine, et nende peale selle teguviisi tõttu viltu vaadatakse.

Pilt on illustreeriv.