Elud psühhopaatidega

Tere, MERLI, ma ei oska kuskilt alustada ja ma ei oska välja tulla sellest jamast, mis mu ümber toimub. Mu mees on psühhopaat, kontrollib mind ja ahistab. Saime tuttavaks 3 aastat tagasi, ta istus vangis. Minu sõbranna üks tuttav oli ka seal ja helistas vahel mu sõbrannale, ükskord küsis, kas tal on sõbrannat, kellega ta kongikaaslane võiks vahel juttu rääkida, sõbranna ei julgenud kohe mu numbrit anda, aga lõpuks siiski andis, hakkasime suhtlema, selle praeguse mehega siis, ei läinud palju mööda, kui läksin kokkusaamisele, suhtlesime aina rohkem ja asi hakkas tõsisemaks muutuma, ta sai välja ja ma jäin temast rasedaks Kui olin rase, 9 kuud, suutis ta mind nii endast välja ajada et ma sõitsin eesti ja soome vahet 30 korda, ta peatus alguses oma ema juures Soomes ja mina olin Eestis, küll ta kakles kuskil, sõitis täis peaga ringi, oli haiglas sest tegi avarii jne. Mõtlesin, et kui laps sünnib siis muutub.. Aga ta ei muutunud, pole siiani muutunud, meie laps oli 6 kuune kui ta läk...

Olen olnud noormehega 4 kuud koos (mina olen 20 ja tema 28). Noormees on pärit vägivaldsest perest, kasvatanud kasuema ja isa tal joodik. Sel kevadel nägi ta pealt, kuidas isa kasuema peksis ja astus vahele ja näitas isale koha kätte naise peksmise eest, mille peale isa poja kohtusse kaebas. Tema enda aastane suhe katkes 2019 a aprillis põhjusega, et naine oli psühhopaat, uskusin teda. Mehel on probleeme joomisega ja kui ta joob, muutub isalõviks ning hakkab jaurama. Kui ta pärast 5 nädalast tööl eemalolekut koju tuli, siis esimese asjana kallas sisse 0,5L viski ja hakkas jaurama. Palusin tal magama minna, mille peale ta arvas, et tahan temast lahti saada. Samuti oli vihane, miks ma oma sõpru kaitsen, minu sõbrad tuleks kõik läbi peksta ja rõvedaid asju teha. Hakkasin vastu, mille peale ta arvas, et mul on sõprade seas armuke ja sellepärast neid kaitsen (eks ikka noored teevad lolle nalju, aga talle need ei meeldi). Kaks nädalat tagasi käisin seoses kooliprojektiga välism...

NB! Nimi on muudetud! Minu eksmees keeras kaitseväes ära. Olime 2 a koos elanud. Meie suhe kestis 4 aastat. Mina olin siis vanuses 15-18 ja tema 21-25.* Üks insident paljudest: Öösel oli -21 kraadi (meil oli 1toaline 17ruutu) ta ärkas ja avas akna. Istus voodil vait ja hakkas minult tekki ja riideid ära kiskuma. Tõmbasin tagasi, kuna oli jahe. Akent ka kinni ei lasknud panna- istus ees, tekk ümber, ise haudvaikne. Läksin vannitoapõrandale magama. Tuli vaikides ja kallas kuuma veega üle. Jalutasin siis kööki, põrandale seadsin jopest aseme. Tuli istus mu jalge ette ja kükitas, vahtis tuimalt vaikides. Siis vihastasin ja lükkasin ta voodisse, sest see polnud ok, et 6 tunni jooksul, mis mässasime (vaikus, aknaga mängimine jne). Lõpuks ütles: ah las olla. Oled hommikuks läinud. Läksime magama, ootasin kuni ta uinus ja läksin ise nuttes lumehange nutma. Hommikul 6 aeg läksin tuppa, et võtaks ta kaissu, kuid süda ei lasknud ja jooksin vanemate juurde, kust lahkusin juba kiirabi...